Ma ei saa aru, mul on niii palju teha, kuid mitte miski ei motiveeri mind neid asju tegema. Selline laiskus on tulnud lihtsalt. Samas ma tean, et kui need asjad jäävad tegema, juhtuvad sellised asjad, millest ma pole praegu eriti huvitatud.
Niisiis käisin arsti juures ja tegelikult ei kuulnud sealt mitte midagi positiivset. Mida rohkem ma selle haiguse kohta uurin, seda rohkem hakkan kartma. Kõik ei olegi nii lilleline ja ilus kui algul tundus.
Igatahes hakkab vaheaeg jõudma lõpule. Imekombel ma lausa tahan Lähtele tagasi minna. Igatsen neid inimesi sealt. Algul on kindlasti jälle jube raske selle rutiiniga harjuda, aga küll ma hakkama saan. Vaheaja lõpp on olnud väga äge. Eile mängisime Steni, emme ja Meritiga mingi mälumängu doominot. See on selline lauamäng, kus saab täiega nalja. Eile ma võitsin selle mängu ja mu väike õde Merit pani selliseid kilde maha, et halb hakkab no.:d Igatahes täna mängisin seda Steni, Annika ja Siretiga. Ilmselgelt olin tänase õhtu üllataja mina ja naerda saime ikka kõvasti. Kõht valutas sellest. Aga jah, ma kaotasin ja tänu sellele olen tervele seltskonnale rummi võlgu nüüd. Jeii, win. Aga ma olen LIIGA alakas, et rummi osta, niiet aasta ja kahe kuu pärast tiburullid :d. Laava hakkas peas purskama ja tekkis lühis hetkeks. Ma olen jumala kindel, et tahtsin siia midagi tähtsat ka kirjutada, aga ei tule vot meelde.
Igatahes nautige seda mõnda päeva vaheaega, mis veel jäänud on.
Teie Siki.
xoxo
.
0 comments:
Post a Comment