Timmo juba küsis mu käest mu blogi, niiet kirjutan parem kähku ära siia, kuna ma ju lubasin teda mainida siiski. Okei, ma pidin siis nädalavahetusest kirjutama ja siis pärast kirjutan igasuguseid muid asju ka. Nädalavahetus oli iseenesest tore, kuigi vahepeal veidi kurvemate nootidega. Pidasime siis Mammu sünnipäeva, kutt sai ikkagi 15 juu, jee , pisike oled sa ikkagi ! ;) Tegelt oli äärmiselt tore, sest nii hea on rääkida niii hea sõbrannaga. Koguaeg on millest rääkida. Muide, kui te veel ei teadnud, siis Mammu vanaema teeb kõige paremat kartulisalatit üldse. ;d A ja , siis muidugi, TIMMO ja ta sõbrad käisid meil külas. Teiega oli ka jube tore. Moos on lihtsalt rääkida inimestega, keda pole nii ammu näinud. :) Aitäh teile!

Nüüd siis kurvemate toonide juurde. Kurvaks muutis mind see, et võimatu võib saada võimalikuks. Ma ei uskunud eales, et midagi sellist võib juhtuda ja kui see nüüd juhtus, siis ei oska ma ka midagi teha, et seda parandada. Lihtsalt , kohutav, kuidas kaks nädalat uues koolis uute inimestega võib kedagi muuta. Uskumatu, et see Sind muutis. Ma olen meeletult kurb sellepärast. See oli viimane asi mida ma üldse oleks tahtnud, et juhtub ja see juhtus. 9 aasta jooksul ei ole veel olnud sellist asja, et meil pole millestki rääkida, pole olnud sellist momenti, et sa oled kellegi teisega rohkem kui minuga. Ma tõesti igatsen seda TAGASIHOIDLIKU sind, meeletult.

Teine kurb asi, mis oli, oli see, et ma käisin laupäeva hommikul kartult võtmas. Ma ei uskunud seda ka , et see nii kurvaks kujuneb. See oli esimene kartulivõtt ilma Sinuta vanaema. Kuigi sa ei olnud kunagi reaalselt meiega põllu peal, siis me alati teadsime, et sa istud seal oma diivani peal. Maal on kõik niii tühi kuidagi. Kuigi meid pole ammu vist niii palju kartulivõtu ajal maal olnud, oli ikkagi seal niii tühi. Ma ei tea, kas ma sellest kunagi üldse üle saan, sellest tühjusest, mis mul maal olles tekib. Ilma Sinuta , ei ole see kunagi enam sama. See on kurb ja jääb alatiseks kurvaks.

Teate, ma olen nüüd väsinud ja hakkan õppima. Mingi aeg lähen magama ka, aga ma ei tea veel millal, varem arvatavasti :).

Tsauki, xoxo!