Teate, päeval ma arvasin, et ma ei tunne midagi. Kuid nüüd tunnen ja palju rohkemat kui ma tunda tahaksin. Ma tahaksin olla vaba. KÕIGEST. Ma tahaks tunda ühe puhul ja teise puhul ei tahaks. Aga samas ühe puhul ma tunnen ja teise puhul mitte. See on niii keeruline. Ma tunnen alati liiga palju. Mul on alati liiga palju, mille pärast muretseda. Ma ajan alati taga seda kõige perfektsemat inimest ja tahan alati seda, keda ma ei saa. Ma olen sõltuvuses. Sõltuvuses sellest, et keegi minust hooliks. Mul ei saa sellest kunagi küllalt. Vahel ma mõtlen, et oleks parem, kui mul oleks keegi, keegi, kes mind armastaks, kogu südamest! Vahel ma ei taha, et ta mul oleks. Kas ma üldse tean, mida ma tahan ?
Kell on jälle kolm öösel ja ma ei maga ikka veel. Mul ei ole isegi und veel. Isegi telekast ei tule enam midagi. Mul on ainult mina, mu mõtted ja üks kärbes, kes mulle pinda käib. Tõesti tore. Ja külm on ka !
Tuesday, August 24, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment