Ma vihkan ennast. Ma vihkan seda, et ma võin olla niii värdjas ja nii ebanormaalne. Lihtsalt vihkan seda kõike, et ma üritan Sind asendada teistega. Ma vihkan seda, et ma panen teised poisid endasse armuma, annan neile lootust, teades, et ei suuda neid kunagi vastu armastada. Ma olen haiglane inimene. Ma vajan seda, et keegi mind armastaks. Ma tahan armastust, ilma et ma peaks vastu armastama. Kas ma olen sellepärast halb inimene? Kas ma olen õel ja alatu? Ma ei saa aru, miks sa seda mulle teed. Miks sa oled nii hea? Ma tahaks sind oma elust välja kiskuda, oma südamest välja lõigata. Ma tahan armastada kedagi teist. Miks ei võiks olla mu küljes lülitit, et ma saaksin armastuse sinu vastu lihtsalt välja lülitada? See segab mu elu. MA EI OSKA ENAM OLLA ÕNNELIK !