Kodus . (L)
Päris hea on olla. Ärkasin poole nelja ajal. Mõnna hommik. Tallinn oli super. Seal oldud ajaga õppisin ma palju ja sain asjadest aru. Sain iseendast aru. Osaliselt ainult tänu ühele inimesele. Mis ma siis õppisin? Kõige tähtsam oli see, et ma leidsin endas tahtejõu, millest mul enne aimugi ei olnud. Siis kõige negatiivsem asi oli see, et ma avastasin, et pettumust võib valmistada ka inimene, keda sa kõige rohkem usaldad ja kellest sa seda kunagi arvanud ei oleks. Kuid tuleb osata andeks anda. Lihtsalt seda on raske uskuda. Ma pole vihane, ega kuri. Lihtsalt pettunud. Pettumus on masendav ja rusuv. Ma olen selle asja juba ammu andeks andnud, kuid ma siiski pean kirjutama, mida ma tundsin siis, kui ma ei saanud aru, et milleks sellist NALJA vaja oli. Pm tekkis selline tunne, et kõik on lootusetu. Et isegi inimene, kes Sinust kogu aeg hoolinud on, ei hooli enam absoluutselt sellest, mida sa tunned. Kui halb on tglt olla, kui Sinu üle lihtsalt naerdakse. See on nii masendav. Sa lihtsalt ei suuda naeratada ja mõtled ainult selle üle, et MIS SEE NÜÜD OLI. See selleks, ma sain teada, et ma saan kõigega hakkama, kui leian põhjuse miks seda teha. Minu jaoks on mõjuv põhjus juba see kui keegi teine on õnnelik. Mida ma siis igatsema hakkan? Kõige enam hakkan ma igatsema neid jutuajamisi neljanda või seitsmenda sektori juures. Need olid niii pörffid. Otsemini öeldes ma jään igatsema Oliveri ja Kerlyni ja kõiki neid teisi inimesi, kes siis seal olid. Siis jään ma veel igatsema, seda hessis käimist. Seda siirast naeru, mis kõlas siis kui keegi meist millegagi hakkama sai jälle:D . Seda aplausi. Neid trenne ja seda päikest. Seda jonnimist, et ei jõua, ei taha ja palav on. Need jalutuskäigud, mille tagajärjel jalad valutasid ja villid tekkisid. Seda muusikat ja tantsu. Neid külmavärinaid, kui minna üles ja vaadata kuidas suur rahvamass tantsib ja rockib kõik koos. See oli midagi uskumatut. Isegi kui nüüd sellele tagasi mõelda, siis tekivad külmavärinad. Enne ei mõistnud ma tähendust lausele TANTS ÜHENDAB HINGI, kuid nüüd ma mõistan. See pilt lihtsalt tõestas seda. Samuti jään ma igatsema neid istumisi valvelaua juures ja kohvitamist. See kõik oli täiega mass ja hea. Seda teeks lihtsalt iga kell uuesti. Nii nüüd siis teie, minu tantsutipsud. Teiega tantsida on lihtsalt parim, see on super. Paremgi veel. Järgmine aasta hakkame seda kõike kordama eks tibulinnud. Ma (L) Teid. jeah , ma lõpetan praegu. Ma olen säädis tujus, sest Sa oled jälle mu meeltes ja mõtetes.
Ma kuulen naeru, kuid ei tune rõõmu.
Ma kuulen sõnu, MA ARMASTAN SIND, kuid ei tunne armastust.
Ma saan kallistusi, kuid ei tunne nende soojust ja siirust.
Ma näen Sind enda kõrval, kuid ei tunne, et oleksid minuga.
See on segadust tekitav . :(
Sunday, July 4, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment