Kui ma praegu siia kirjutama hakkaks, siis oskaks ma ainult halba kirjutada. Viimasel ajal asjad kuidagi lähevad lihtsalt allamäge. Ma olen avastanud enda kohta nii palju negatiivseid asju ja ausalt öeldes, ma ei meeldi isegi endale praegu absoluutselt. Aga oma olemuse vastu ei saa ja muuta ma ennast ei oska. Need iseloomujooned aga hakkavad ilmselt kunagi valusalt kätte maksma. Teine asi on see, et ma ei julge kellelegi rääkida ka, sest tunnen häbi iseenda pärast. Ja ausalt öeldes, ma ei jõuaks seda parastamist ära kuulata.
Ma oskan nii kurdi hästi halva juures head nägu teha, et ma vahel petan isegi enda ära. Praegu on täpselt see hetk, kui ma ütleks vaid: stop the planet, I wanna get of. Ma olen kõiges kahtlema hakanud ja tuge ning mõistmist pole kusagilt oodata.
Vahenädal kukkus ka läbi. Need armsad, keda ma nii väga ootasin ei tulnud. Lihtsalt bööö. The best part oli ilmselgelt tripp Tartusse, mis algas niiinii halvasti aga lõppes meeletult hästi. Sain veeta terve öö oma suurepärase kaksikuga- Sillega. Lihtsalt rääkisime põhimõtteliselt magama üksteist ja meil oli mõlemal nii hea meel, et kella keerati, sest me saime ühe tunni juurde. Jeeee. Samuti oli nii tore Kristjanit näha ja juttu ajada. Avastasime ühe vinge vesikakoha. Vähemalt minu jaoks oli see avastus.
Külastasin oma armsat Annikat ka ja tema uut kodu. See oli tore. Käisime piljardit mängimas. :)
Ma tahaks nii väga praegu koos oma perega olla. Igatsus on nii meeletu. Pealegi olen ma nüüd tädi ühele meeletult armsale kutile. Mu armas Geron. Tahaks juba jälle näha ja nunnutada teda.
Kirjutasin selle siia lõppu, et lihtsalt positiivselt lõpetada. :)
Siki.
| Mo armsake |
| Kutil on emmega vedanud :) |
| Mu lemmiktüdrukud käisid külas! :) (L) |
| Varsti tuleb isadepäev ja ma nii igatsen sind, issi! :'( |