Luban juba mitmendat päeva siia kirjutada, aga üldse pole viitsimist. Nii palav on, et see lausa väsitab. Samas on kõik hästi. Võib isegi öelda, et parimas korras. Välja arvatud see, et arbuusi tahaks.
Lisaks kõigele on selline väike selle suve silmarõõm tekkinud. Mitte midagi tõsist, mitte mingeid tundeid. Lihtsalt üks armas, kes käib ja naeratab. Tekitab endale ka naeratuse suu peale ja hea tunde sisse. Ja siis veel üks armas sõber, kes kallistab ja hoolimist viimasel ajal üles näitab. Tekitavad sooja tunde. Nii mõnna!
Suvekool oli ka kõigele vaatamata nii hea. Ägedaid inimesi leidub siin valgamaal. Sain paarist hirmust üle ja nautisin täiega päikest. Esimesed päevitusrandid sain ka, aga need olen suutnud juba välja päevitada. Õnneks on tööl nüüd vaiksemaks jäänud. Pole väga hull seis. Aga sellegi poolest olen kaks järgmist nädalavahetust tööl.
Selline hea rahulolu on südames. Miski ei häiri. Pole midagi mille pärast muretseda. Augustis tahan Mari ja pisikese Oliveri juurde jõuda. Küüned tahan tagasi panna ja siis ühte väikest asja veel teha, mis tegelikult on saladus. Hetkel teab sellest ainult üks inimene ja ilmselt nii see jääbki. :) Liiga isiklik selleks, et seda kuulutada.
Väike igatsus hakkab ka tekkima. Võib isegi öelda, et osade kallite vastu on suur suur igatsus. Nagu näiteks Doris, sind ja sinu mõnitavaid nalju :D. Imelik. Ma vahest ei saa sinust üldse aru, aga armastan ikkagi.
Annikal tuleb varsti sünnipäev. Ilmselt tuleb veits suurem pidu. Pärast seda panen pilte ka. Praegu aga lõpetan. Võibolla panen varem pilte. Võimalik, et kirjutan ka varsti. Aga ma ei tea ju kunagi, mis järgmiseks või kuna suudan ennast uuesti kokku võtta.
Musikallipai.
